pühapäev, 3. august 2014

Augustibluus 2014


Augustibluusist juba mitu päeva möödas ja alles nüüd jõuan natuke ka juttu lisada.
Rongipiltidest ei maksa end petta lasta, ronge ei sõida sinna endiselt. Aga mainin kohe ära, et olemas olid vähemalt eribussid, millega peale festivali Tallinna sai ja peale väikest asjaajamist ka teistesse peatustesse. Ning Läänemaa piires soodsamalt kui algne üldhind oli. On tore teada, et MK Autobuss tõsiselt probleemi suhtus. Järgmistel kordadel on vaja muidugi infot selle kohta jagada tunduvalt varem ja paremini. Esimesel õhtul oli 13 sõitjat, tegelikult võiks olla 13 bussi....



Keila. Rongiga saab siis Riisipereni, sealt tuleb juba loota, et bussile saab!



Jalutasin muidugi mööda Haapsalut. On väga palju toredat ja ilusat ja on üht-teist, mis vajab veel tegemist. Küll aga ei saa (väheamlt mina) rahule jääda mõningate teenustega. Paadilaenutuse hind - 8 eurot tund - ma ei oska öelda, on see vähe või palju või just paras! Kuid jäätised ja joogid - nende hinnaklass kipub kliente hoopiski peletama! Kuidas me saame olla kindlad, et suusõnaline info inimeselt inimesele Haapsalu kohta mõnikord negatiivne pole? Maksta 2 eurot pooleliitrise karastusjoogi eest, no mida?



Rongiost oli õnnestunud valik!





Seadsin sammud ka linnusesse, vaatamaks ettevalmistusi. Üks esimesi, kes vastu tuli, oli muidugi väsimatu Arvo Tarmula.





Prooviesinemine läbi, lahkub esinemispaigast Coco Montoya.


Valmistusid ka toitlustajad! Ristemäe talu toodangut ja teisigi proovisin. Jäin rahule! Ristemäe talu pakub väga erinevaid tooteid ja paljudele osa neist juba tuttavad! Juba ette tänan maitsva maisi eest!



Vähe sellest, et Haapsalus on väga palju istepinke (pühendustega) ja kohvikute terasse ka, lisaks paneb nii mõnegi äri omanik ukse ette toolid. Kuigi jooke-sööke sellest uksest ei saa! Südantsoojendav suhtumine. Sellest võiks lausa eeskuju võtta!





Juhuslik kohtumine....




....ja neid juhtus veelgi!


Mats Õun!




Umblue.




Hea oli, et plakatit vaatasin. Voldik lubas järgmist esinemist Rannarootsi Selveris, plakat aga Rootsituru kohvikus. Muidu oleks põrutanud Matsiga vales suunas...



















Andres Herkel kogus toetusallkirju erakondade rahastamise vähendamiseks. Mina jõudsin jaole enne linnapead!





FB-Tanelilt palusin luba pilti teha! Rongiliiklust vajame me kõik!





Kuke Galeriis.



"Kärme Küüliku" "armee" on löögivalmis!



Rootsituru kohviku õuel esines Rosenfeld & Vassiljev. Nauditav!












Publikust puudust ei olnud.














Uhke liiklusvahend linnas. Kuid minu teada ei tohi ka selle roolis mobiiliga rääkida? Vastutundetu käitumine tihedas linnaliikluses!



Kaameramehed tegid pika päeva...



Ansambel Peterburist, "The Blues Jukebox".












Suupärast leiab igaüks!









Linnuse kõrval ka nüüd olemas joogivee võimalus. Tõsi küll, sellised kohad vajaksid kaugemalepaistvamat tähistust. Ega seda ju lõhna järgi üles leia...







Artur Menezes ja teised.






































Taas juhtis õhtut Jan.




No mida? Kas te ei teagi, et rongiliiklust pole juba 19 aastat?


Õige toetame! Aitäh!


Linnapeal oli aga tööd pealaest jalatallani!



Et "kohalik" Bingo ei õnnestunud, valis Jan Uuspõld kellegi auhinnasaajaks. Võrgumängukomplekt läks neile neidudele!





Ina Forsman & Helge Tallqvist Band

Lisaks muusikale meeldis mulle ka see lava. Läbipaistev tagasein võimaldas põnevaid pilte, värvusmuusika oli selline "paras". Ei mingeid liigseid efekte, vaid parajalt mõnus, igatepidi.
Mida aeg edasi, seda rohkem mindi aga lava ette kaasa elama. See natuke häiris. Selles mõttes, et mida tihedamaks läks lava ees inimmass, seda vähem nägid esinejaid need, kes olid end "põrandale" seadnud! Jah, saan aru küll, et tegemist on kaasaelamisega, ometi, mingi vaatekoridor peaks ka teistele jääma. Või siis tasuks lava ees olla ehk osade lugude puhul, mitte terve aja? Kuidas seda tagada ja kas seda vajagi on, ma ei tea. Mina sain muidugi oma naudingu kätte üldiselt ka enamuse ajast pingil istudes.



Hääl oli ikka tõsiselt hea!










Suitsupausil oli näha kuis püüti endist pilti teha. Tegin siis lisaks nende moblaga mõned pildid ja natuke ise ka.







Tanel Padar Blues Band ja Sõbrad!











Maavanem ei jäänud ka eemale!



Selle pildi tahtsin juba mina teha. Muidugi edastasin pildid ka talle! 











Õhtu läks aina ilusamaks ja paremaks. Vahepeal pidi end ka kosutama. Peab mainima, et Maks ja Mooritsa shaslõkk tundus parem olema, kui armeenlaste oma. Kusjuures esimese puhul oli ausalt märgitud prae hind, teisel puhul tähendas friikartul aga hinnakirjas olevale lisatasu!?



Õhtu peaesineja Coco Montoya. Oli ikka hea küll.
Mainin siiski ära, et ega ma ei ole väga suurtepidudeinimene. Pigem eelistan midagi väiksemat ja südamlikku. Ometi mulle meeldis see melu. Tõsi küll, parimad lood minu jaoks on need, mis aeg-ajalt "kummitavad". Huvitav, paar päeva hiljem aga see muusika ei kummitanud. Ehk ikka viga minus...
Emotsioonid aga muusikast, kohast, melust, inimestest, hetkedest jäävad!


















Eriline tänu minult Urmas Suklesele!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar