pühapäev, 9. november 2014

Mardilaat 2014 - maa elab veel!


Ma lihtsalt tahtsin laadal ära käia. Ega mitmekesi polegi väga põhjust minna, sest sissepääs üksi on 5 eurot. Mis teha, ärimaailm ruulib. Kindlasti teenib Suurhall ka müüjate pealt, seega, kas ikka peab lisaks küsima? Vaieldav teema. Eks siis oleks ka müüjate kohatasu suurem (see ehk niigi suur!?), aga teisest küljest kulutaks 5 eurot (või 10) pigem millegi hea ostmiseks. Ja võib olla oleks siis ostjaid rohkem, nii et kohatasu ei pea kõrgema hinnaga tagasi teenima. Küll aga meeldis, et olenemata laste arvust, oli perepilet 9 eurot! Kiitus selle eest!


Püüan siia ka linke juurde panna ja loodan, et millegagi puusse ei pane. Ka pildistamisel püüdsin jälgida, et tegijate nimed näha oleks, nii ehk lihtsam leida.
Majja tulles olid üleval kohe toiduletid. Väga hea, sest nii sai pilgu peale visata ja alla minna, toidud osta aga alles tagasiteel.

Mida öelda? Igati tore oli. Pühapäevane hommikupoolik ja seega ka vaiksem ning rohkem näha ja liikuda. Kui inimeste ostuvõime oleks suurem, võiksid laadad olla veelgi paremad ja paremad ka ostjate "saagid". Asi vast polegi selles, et hinnad oleks kõrged. Ei, pigem töö vääribki seda. Nagu väärivad paremat sissetulekut ka paljud teised.

Kuigi MKM kord viskas nina peale, et nemad turuputkasid ehitama hakka, siis tegelikult on omavalitsuste panus viletsavõitu. Niisugune mulje jääb. Riigi panusest rääkimata. Vahepeal ju suure hurraaga räägiti teenuskeskustest jm, siis...miks ikkagi ei suudeta aidata tekkida korralikel teeäärsetel müügikohtadel? Niipalju sest juba kirjutanud ja kirjutanud teisedki. Küsida aga pole kelleltki. "Kodukant" vastab...õieti ei vastagi, sest see pole vist nende rida. Riigi ametkondadest pole ka lootust saada adekvaatset vastust. Jah, tegijad võiks ise teha! Aga selleks, et väiketegija suudaks midagi suuremat teha, on vaja eeldusi. Näiteks riigipoolset valmisolekut anda oma panus, et sellises kohas oleks koos kõik möödasõitjale vajalik (kohalikule kasuks muidugi). Vahel tundub, et ametkondades lihtsalt ei saada aru elementaarsetest asjadest!?

Ja kus on siis suur Kesk-Eesti Taluturg Mäos?



Peipsi sibulast ma muidugi mööda ei läinud. Väga huvitav lahendus oli muidugi sibulat müüa ka korvides, nagu öeldakse kaks ühes!


Võhu veini nägemine aga tuletas meelde, et koduveine meil ikka veel ei müüda. Kuigi tegijaid ja pärjatud (Maaleht) tegijad juba üksjagu. Miks ometi?


Kõlleste kommimeistrid juba ammused tuttavad, nende toodangule jagub vaid kiidusõnu!



Ka Vana-Torokse tuntud nimi laatadel. Võtsin killukese suitsutatud lambamaksa.








Ristemäe talu teada-tuntud. Nii saigi käpp taha aetud Presidendi Kilule! Juustu muidugi ka natuke...








































































(loodan, et ei eksinud).






Ka siin ostsin õnneloosi. Ilusa kruusi sain!













Ja selle padja võitsin õnneloosiga!













Toidupakkumised ikka eurotasemel? Isegi sellisel laadal?






Loodust säästavad ka need autod? Nali naljaks...

Üks väike märkus siiski. Mulle meeldib, et igat möödaminejat ei püüta ligi tõmmata keep smilinguga. Ja pildistamisega vist ei olda ka sellises kohas harjunud. tegelikult see ju reklaam ja ka välisturistid pildistavad!
Kui palju näeb naeratusi?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar