teisipäev, 24. mai 2016

Eestimaad avastamas.


 Muidugi oleks tore kohtuda meil seni avastamata punalaik-apolloga. Aga lepiksin ka mustlaik-apolloga. Tegelikult ma teda ei kohanud, see-eest aga näiteks Kagu-Eesti FB-sõbrast suurt liblikate entusiasti. Puhkus oli üldse äärmiselt tore, inimesed samuti. Kuid samas ka kurb kohati. Minu kriitilise meele juures. Ja selle juures, et ma ikka tahan põhiliselt NÄHA!. Näha, mis hästi ja mis halvasti. Ning otsida lahendusi halbade asjade paremaks tegemiseks.



 Nagu näha, siis ikka ja jälle minnakse ka lastegruppidega kuhugi. Siit tulenevalt võis selle reisi käigus selgelt ära näha, et vaja on tihedamat rongiliiklust kogu kolmnurgas. Võru suunal võib teile ehk Urve Palo vastu juhtuda, autoga muidugi. Rongi seal ju pole. Isegi mitte seda kahevagunilist porgandit. Isegi mitte vanaaegset rongi. Koidula suunal on õnneks väike areng märgata, puhkepäevadel on suvel käigus ka kolmas rong, Valga suunal aga kõik endistviisi. Ehk veel isegi halvemini, sest kuuldavasti läheb asi Riia rongile ümberistumisega hapumaks. Me vajame valitsust, kes silmagi pilgutamata tellib mõned kaugrongi koosseisud. Läbimõeldult, tulevasi visioone nähes. Olgu need siis Riiga ja kaugemale sõiduks. Või ka Moskvasse. Leningradi või/ja Tartu kaudu. Või Tallinnast Võrru. Praegu on ka kõige parem mõelda, kui väga vahva on RE hüüdlause. Seesama, mis porganditel. ja ometi juba rohkem kui 10 aastat oleme me arutlenud, kaalunud, planeerinud. Ei suuda ära teha suuremat ega ka väiksemat vajalikku asja. jah, midagi on tõesti tehtud, aga seda ehk pigem valitsuse kiuste! Kus raha on tõepoolest läinud asjalike asjade jaoks. Etteruttavalt võin öelda, et siiakanti puhkama tulijate jaoks oleks vägagi oluline võimalus päeva jooksul sõita ühest peatusest teise. Aeg on raha nagu öeldakse, põhiline põhjus on aga võimalus mitu kohta läbi käia või hoopis Põlvasse sööma ja/või poodi minna. Sest Taevaskojas, Kiidjärvel jm pole praktiliselt mingit võimalust midagi leida.




Tartu jaamas tuleb aga lapsevankrite ja ratastega endiselt ukerdada treppidel.  Hoolimatus on meil nii sisse juurdunud, et vist vaid pagulaste tulek raudteejaama võiks tekitada tagasi ülekäigud, mis likvideeriti.  Sest ainult nende heaks pingutatakse või naba tagurpidi. Ja ega turistid pole ju pagulased, nemad ukerdagu nagu meiegi, aborigeenid....



Vahel võib lagunemine jääda puude varju, aga kes soovib märgata, see märkab. Vastse-Kuuste.



Kiidjärve. Algul oli mõte alustada Taevaskojast, aga tegelikult ju lihtsam siit alustada, eriti kui plaanin siin ööbida. Kaks kätt taskusse ja matkarajale, kui pambud nurka visatud!?


Kui see majake vähe pikem oleks võiks ehk ka siin ööbida? Uksed-aknad küll peaks siiski olema. Kuid lastele teevad sellised majakesed kindlasti rõõmu.Ja loodan väga, et ehk aitavad minu pildid ka mõne müüa. Muidugi, tellida oleks vaja väga palju kioskeid, müügilette, ootekodasid. Nii et jätkuks tööd küllaga!


Jah, kuhu edasi? Viidamajandus on siin nadivõitu, busside sõiduplaan näitab küll, et natuke busse sõidab. Kuid kui siis ühte hiljem ootama jäin, seda ei tulnud. Hiljem sain teada, et osa busse oli just käigust ära võetud.... 
Haldusreform on kuum sõna, Põlvamaal sõidetakse ringi mööda volikogusid. Aga millega sõidetakse? Ja mida vaadatakse? Olulisem veel, mida NÄHAKSE?Ning kas natukenegi on hakatud mõtlema sellele, et ehk aitab veidigi asjale kaasa tasuta maakondlik transport?
Ma ei saa päris üheselt öelda, et meil mitte miodagi ei tehta. vastupidi, tehakse ja päris palju. Aga ootaks, et mõnede asjade puhul muudetaks mõttemaailma. Ning hakataks asju tegema läbimõeldult.



Taevaskojas mingi pood, aga see suletud. Endiselt. Kiidjärvel pole sedagi, käib aga kauplusbuss, õigemini kaks. Suvel. Mulle need ajad väga ei sobinud, kuna üks alles neljapäevast käigus.



Piibelehed lõhnasid nagu ka sirelid. Ainult naudi!












 Nii siis jalutasin hoopis Kiidjärve matkaraja poole. Tulin meelega praktiliselt ilma igasuguse ettevalmistuseta. Teadsin vaid Kassioru puhkemaja olemasolu.








Kõikides sellistes ootekodades peaks aga tellimisel arvestama sellise pisiasjaga nagu laiemad pingid. Et matkaja saab, kasvõi vihma eest peitu pugedes hetkeks selga sirutada. 




Kohalik mees mitu maja püsti löönud, ühe või kaks maha müünud ja üks müügis. Ilusad muidugi. Ja kohtki suhteliselt hea. Kui on auto või kui oleks parem rongiliiklus.Majad küll praegu põllul, aga eks see võimaldabki ise haljastuse kujundada.






Esimene ebameeldiv üllatus! Maikuu, ilusad ilmad ja ehk ka kooliekskursioonid või väljasõpe. RMK ei suuda aga ajaga kaasas käia. Võiks ju eeldada, et tänasel päeval suudetakse kuidagi oma tegemisi kombineerida nii, et looduskeskus on iga päev avatud. Kahjuks aga pole see avatud ka mitte L ja P. 1. juunist vist siiski on. Kuid see ei ole lihtsalt normaalne!
Teisel päeval siiski nägin ühte töötajat ja uurisin natuke tausta. Näiteks seda, miks matkakaarte vm ei ole saadaval Taevaskoja ootekojas. Selgus, et need väikese tasu eest. Aga äkki siiski püüaks koostööd teha? Pakkuda neid vähemalt Taevaskoja parklas? Või hoopiski raamatukogus? Või ikkagi leida koostöös riigiga ja KOV-iga võimalus toetada kellegipoolset kioski-poekese/ avamist Kiidjärve rongipeatuse juures ja mujal? Siinsamas RMK majas midagigi lihtsat müügile võttes? Toetada turismi arengut!? Kuidagi on ju võimalik midagi ära teha!?


Isegi siin on suudetud stendid üksteisest eemale paigutada. Ka ei taibanud ma vaadata, kas siin on mingigi elektri kasutamise võimalus? Karavanituristidele või elektriratastele. Tõenäoliselt ei ole. Isegi joogivett ei saa! Kas sellist riiki, kus kõige elementaarsematele asjadele ei suudeta mõelda, saab ikka edukaks pidada? Mina ei saa.





Et aga mitte kotti kaasa tarida, siis seadsin sammud Kassioru Puhkemajja. 
 Ja siia ma muidugi ööbima ka jäin. Peremehega sai pikemalt juttu ajada, kuulda lähemalt sellst, kuidas siin tamm alla lasti ja edasisest saagast. Mille kohta ka Maaleht oli kirjutanud. Oma silm on aga kuningas.







Jah, sellised asjad on keerulised. Mulle meeldivad selgeveelised heleda põhjaga jõekesed. Nagu siin. Ja usun sellesse, et parim forellijõgi võib tagasi saada oma endise hiilguse. Samas mõistan seda, et kui midagi sellist tehakse, siis ikka kompenseeritakse maksimaalsel moel asjad neile, kelle ümbruskond nii kardinaalselt muutub. Nii kardinaalselt, et saunast enam otse vette ei saa ja muudki. Kui aga vaadata ringi, siis tehtud on siin vähe. Kaldad kindlasti varisevad edasi ja isegi kive on vähe ära kasutatud kaldavalli kindlustamiseks ja erosiooni vähendamiseks. Peremehe häälestki kuuldus muret esimese suurema paduvihma üle! Vihma on muidugi vaja ja ükskord tuleb see niikuinii! Aga mida endaga kaasa toob? Ja tegelikult on kivid ju samuti olulised forellijõe/kärestike tekkimiseks!? Jõe taastumine looduslikuks võtab muidugi pikki aastaid. Kuid kellel on tahtmist ise tegelema hakata turismiga, sh, kanuusõitude pakkumisega, siis.... Kassioru omanik mõtleb vanemaks saades juba selle alaga tegelemisest loobumisele. Ehk leidub keegi, kes tahab koha ära osta? Väljakutse on vägev!




Sellised on jõekaldad praegu. Kergelt murenevad ja vajuvad, taimestiku kasvuga kaitsmata.


Linavästrikule aga meeldis.



Tegin ka ühe ( juba järgmisel päeval) paadisõidu, aga veidi eemal olid paar puud jõkke kukkunud, seepärast kaugele ei jõudnud. Samas mulle muidugi hirmsasti meeldis see jõgi. Huvitav oleks jälgida, kuidas taastub taimestik jms. Mõnes kohas on kaldavallis veel hingitsemas konnaosi, teises kohas hakkab ka rohi kasvama, isegi väikesed puuvõsukesed olid näha. Kas aga jõuab rohumaa taastuda enne, kui vihmad mulla jõkke uhuvad? Väga kahtlane. Eriti kui eemal keegi külvas muruseemet, aga selle palava perioodi ajal kastmisele ressurssi kulutama ei hakata. Kuigi tegelikult ehk pidanuks, sest kui rohi natukenegi kasvama hakkab, on setteid jões vähem.



Kohati siis konnaosi alles ja nende vahel tillukesed puuhakatised.


Kohal ka naeriliblikas, nii tundub vähemalt. Aga see on teada, kui vilets määraja ma olen.


Elu tekkimist võib aga märgata igal sammul. Isegi liblikad lendavad ringi, kuigi taimi eriti pole, on aga vett. Ja kaldavees võis märgata kalu. Kellega tegu? Mina ei tea. Kalda kohal, hoolimata sellest, et pole mingit varjavat taimestikku. Oleks mõni jõe kohale kaarduv oks, võiks aga kohal olla ka jäälind!? Aga kaladele paistis seal meeldivat







Mõningaid suuremaid kive vees siiski oli.


Huvitaval kombel on tehtud siia uhke sild. Kuid sillal on suletud värav, sest vesiveski on eraomanduses ja sinna minna ei tohi. Sild tehti siis eraomanikule? Mis siin üldse plaanitakse? Turismiettevõtmist või privaatset elu? Huvitav on muidugi see, et mõnelegi lubatakse palju rohkem kui tegelikkuses hiljem tehakse. Samas tehakse midagi, mille puhul jääb otstarve imelikuks. Seda enam, et rahad saavad otsa!? Kes teab....








Looduslik jõesäng on muidugi ilus.





Ajasin ka putukaid taga.




Läksin siis matkarajale, mida pidi on Taevaskotta 9 km. Plaanisin natuke käia ja siis tagasi tulla, kui elu liiga palavaks läheb. Aga tegelikult tekitas minek ääretult hea tunde, rada oli lihtsalt nii mõnus. Ja mingil hetkel tundsin, et tagasiminekul pole mõtet. Just nagu meelitanud oleks keegi! Joogiveepudelit ma muidugi kaasa ei võtnud ja seetõttu hiljem Taevaskojas raamatukogus vett paludes, läks vist keresse terve ämber. Kaasa mittevõtmisel oli, lihtne põhjus. Kotis olnud pudel oli suur ja taskusse ei mahtunud Aga eks tulevikus peab natuke rohkem ette mõtlema. Eks see palavus pole kerge vana inimese jaoks! Muide, lootsin muidugi, et Taevaskoja kioskitest saan jäätist ja juua, aga....nagu te juba arvata võite, siis olid ka need kinni. Karm ja kurb see elu! 
Ehk aitaks see, kui Riigikogu liikmed ja paljud ametnikud saata rajale palaval päeval ja ilma tilga veeta? Teha üks ekstreemorienteerumismatk? Ning süüa-juua saabki vaid "kuskilt"!?  Koos kõige muu juurdekuuluvaga!?








Ahja jõgi muidugi igati ilus. Tõsi, vaated pole just sageli eriti avatud, aga siiski saab seda piisavalt nautida.







Kes on läbinud kogu matkatee?


Kiidjärve lähedal oli kohe ka RMK lõkkekoht. Väga hea muidugi!




Tulla ja eemal parkida saab muidugi ka autoga.






Laanelill.

Võsavaksikuid oli muidugi ääretult palju, kohati võis näha ka koiduliblikaid, kes ainult mööda kimasid ja rohetiiba, keda raske märgata ja pildile saada.







Mädanenud posti tõstsin püsti. Kui oleks aerosool kaasas olnud, oleks ehk ka mõned märgid puude küljes taastanud. Ega siin rajal eksimine väga võimalik ole, aga siiski on parem, kui ka sellised asjad on kontrolli all.





Mets võib tunduda üksluisena, tegelikult on asi sellest kaugel. Igatahes soovitaks vägagi sellist matka ette võtta. 9 km on enamusele jõukohane ja paras päevane marss, tõelise puhkamisenaudingu saab igal juhul kätte.










Karu kraapinud? Tegelikult vist mõni kutsu....


Mingist hetkest saab Ahja jõest Saesaare paisjärv. Selle allalaskmine alles ees, kestavad vaidlused.  Üks pluss võib olla muidugi see, et liivakivipaljandid avanevad veelgi võimsamalt, kui vesi sügaval jõeorus voolamas. Näis, mis saab.... 
Mulle meeldivad järved, aga meeldivad ka jõed. ja meeldib see, kui parandame oma vigu. Väikesed vesiveskid, ehk ka elektrijaamad, olulised ja tähelepanuväärsed. Aga ehk peaks need olema alles kuskil mujal? Seal, kus lõhkumine kallim ja kasu kaladele väiksem? Me peame ka siin oma mõttemaailma ehk korrigeerima? Ja mõistma, et kalavarud nagu kõik muu, sõltub sellest, kuidas me oskame loodusega käsikäes käia?

Praegu ei leia, aga hiljuti kuskilt lugesin vist Keila jõe mingi tammi lammutamise kohta ja n.ö. võimalike kalade arvu kohta, mis võiks olla selles või teises jões. Ahja on pika puuga ees, Keila pigem mõttetu "investeering". Niisugused on valikud!?



























Kõrgepingeliini jaoks on "aken" sisse võetud. Kõrge liivakivikalda puhul peaks puud olema mingil määral kindlustajad, et kaldad kergesti ei laguneks. kas on? Ehk võinuks siin raiuda "akna" suurema, et avada vaadet veelgi rohkem mõlemale poole? Vaade oleks kordi võimsam ja erilisem!










Leia pildilt võsavaksik. Alumisel pildil aga kellegi teisega tegemist.






Huvitav, kui Saesaare tamm alla lastakse, siis on mainitud, et setete "lahkumine" võtab aega. Kas aga keegi võib proovida setteid hoopis põllurammuks kasutada?See muidugi jälle maksaks, selge, et selliste asjadega tegeleda ei taheta. Aga ehk oleks hea põlluramm ja hoiaks ka jõesängi veidi rohkem mudastumast?





Pasknäär on ettevaatlik ja väga ligi muidu ei lase.



Lapsuliblikas.






Ja kuhu läheb siis Lonni?



Nii oligi. Ei juua, ei süüa.





Mis siis ikka, näe, buss läheb Põlvasse. Nagu selgus, siis lähebki. Aga mingil teisel, mitte lubatud ajal. Järjekordne löök maainimesele! Ehk peaks ikkagi busse maksimaalselt ühildama rongidega ja eelduseks oleks rongiliikluse tihenemine? Ning muidugi....tasuta maakondlikud bussid. Kas on mingit mõtet kulutada veel piletisüsteemile, kui sõitjaid on vähe?  Hea rongiliikluse ühildamine aga võiks sõitjaid natukenegi juurde tuua, seega tagada kohalikele paremad võimalused. Kuid kordan veel kord, sõitja tuleb vaid siis, kui tal on piisavalt hea ja tihe sõiduvõimalus.


See oli kahjuks juba möödas. Oleksin heameelega läinud.




Kuidas sinna saada? Tallinnast? Autoga vaid? Tänan, ei! Või tuleb pöörduda kinnisvaraagendi poole ja uurida, mis müügis!? Osta omale väike suvilakene?
Omamoodi huvitav on muidugi kõrvuti kahte sellist kuulutust vaadata.









Taevaskoja inimesed olid ülitublid! Suutsid säilitada "vana putka" ja teha sellest midagi imeilusat! Loodan väga, et suudetakse ka külaplatsist teha midagi erilist. Kohta, kus kohalikel hea olla ja kus mööduja saab puhata.


Ja otse muidugi ma andsin allkirja kergliiklustee toetamiseks! On täiesti loomulik, et selle jaoks leitakse võimalused. Eriti selge on see siis, kui tead, et 2+1 asemel tehakse ikka neljarealisi maanteid ja kümned miljonid kuluvad RB trassi joonistamiseks. Kõik asjadele, mida saaks talupojamõistusega ja odavamalt teha. Muidugi arutasime ka natuke kohalike asjade üle ja selline info mulle tänuväärt. Kuuldavasti plaanitakse siia rongipeatuse juurde ka väike külaplats teha, seega, ka bussipeatus tuleb siia üle tuua. Koos teise uhke ootekojaga muidugi. Buss peab peatuma maksimaalselt lähedal perroonile.



Torkaks siia lõppu ühe Mihkel Kanguri tehtud pildi. Muidugi pole see Taeavaskojas tehtud. Küll aga peaks ka pimeda silmad avama. Mõelgem sellele, et kergliiklusteed pole mitte ainult ohutus, vaid ka elukeskkonna mugavus. Ja kui me tahame, et Eestis hakkaks lapsi rohkem sündima ning samas, inimesed tahaks maale tagasi tulla, siis me peamegi mõtlema kõigele! Absoluutselt kõigele! Sest vaid mõtlevad inimesed võivad Eesti sellest august välja vedada. Ja ammugi ei tohi me seega talente ära lasta. Tavalisi töötegijaid, kes on sisimas talendid!


Edasi ootas ees mind aga Põlva....


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar