kolmapäev, 15. juuni 2016

Rõugest Haanjani.


Ilm muutus tasapisi paremaks ja sajusemad hetked kulutasin jalgpalli vaatamisele. Mitte et väga fanatt oleks, aga spordi dramaatika on huvitav asi.
Siin siis näha Ööbikuoru Villa. Praegu mõtlen küll, et oleks võinud öö seal veeta, lihtsalt kogemuse ja piltide saamiseks.











Väga sobiv majake puhkamiseks. Kel sinnakanti minek, siis suvel soovitaks Ööbikuoru Puhkekeskust kindlasti.






Tänu tuttavale jõudsin aga kiiresti Haanjasse. Pean ütlema, et Rõuge maastik meeldis mulle millegipärast rohkem. Mitte, et Haanjas halb oleks, kaugeltki mitte!









Olemas ka vallamaja ja rahvamaja. Muide, kohalike suust kuulsin mitu korda arvamust, et Rõuge valla noor ja tegusam juht on suutnud Rõuges rohkem ära teha, kui on tehtud Haanjas. Mingil moel oli see tunnetatav küll.




Väga vahva võimalus müügikohana. Küll aga ei tohiks asuda selline koht parklast üle tee. Huvitav, kas vahel ka siin mingit müüki?




Väga omapärane ja vahva müügikoht. Mõistan, et see sobib eelkõige Munamäe teele metsa sisse. Ometi, kindlasti olnuks sellel rohkem käivet, kui asuks parklast algava tee esimestel meetritel. Vähemalt tundub nii. Metsa sees aga rohkem "metsamoori" maja tunnet....



Jalgsi matkamisel on minu jaoks ka üks imelik pluss asja juures. Nimelt, ma ei saa osta nii palju kui ma osta tahaksin! No kesse selle kõik ära tassiks? Söögiasjad veel osaliselt pistad kohe pintslisse, aga imelise käsitöö?





Jõudsingi esimest korda elus Eesti kõrgeima mäe tippu. Mis Eesti, Baltikumi ju!



 


Hoolimata sombusest ilmast oli ikkagi huvitav vaadata. Kuigi, päikselise ilmaga oleks.....



























Et torni kohvikus tõsisemat süüa ei pakutud, tegin söögipausi siin. Maitsev!











Üleval ka ürituste ruumid ning kinonäitamise võimalus. Vahva, et väikesed kinonäitamised on paljudes kohtades taas tekkimas.









Tõsisemaks näljakustutuseks ühest toidust siiski ei piisanud. Võtsin kaks, seda enam, et maitsev. ja kohalikke jooke kah!






Tiigid on loodusele väga olulised ja siin on neid palju.







Õhtul seadsin sammud Kurgjärve äärde, kus siis ka spordibaas. Alles tagasiteel sain aru, et see hoopis Väikjärv ja Kurgjärv asub selle taga, metsa taga....











 

























Laanerähn, vana nimega kolmvarvas-rähn. Väga sageli just ei näe.










Kungine järv, mis kadunud aastasadu tagasi, kui mitte rohkemgi. Turbalasundi paksus 17 m.


Ka Vällamägi vallutatud! Kuigi jah, mingit vaadet sealt praktiliselt ei avanenud!


Peräjärv.







Punasilm-liidrikku kerge ära tunda, teistega palju keerulisem.



Taimestikku ja ehk ka liike Peräjärves üksjagu.






Keegi silmikutest. Aeg aga selline, et igasugused kirjud liblikad jäid nägemata.



















Sellised aasad on mõnusad, lilli ja liblikaid.....












Harakal ei pidavat ühtegi musta sulge olema...





2 kommentaari:

  1. Harakal isegi sini-must-valge sulestik?
    Väga kena loodus seal kandis, tahaks isegi sellises kohas tiiru peale teha, tore et munamäe tipus sai kãidud lópuks. Kãisin ise seal kooli ajal viimati, see oli nii ammu et ega ei mãletagi midagi enam.
    Sinna puhkama sóidaks kûll mónuga kohe.

    VastaKustuta
  2. Tänud!

    Väidetavalt polegi harakal ühtegi musta sulge.
    Sinna tasub aga sõita küll.

    VastaKustuta