laupäev, 25. juuni 2016

Tammemäe järv nimetu naabriga.


Kauane mõte ka siin ringi vaadata, sai lõpuks täide viidud. Vaadata on muidugi Männiku järvedel kordi rohkem, kuid algus on tehtud.
Kohale jõudes ründas kohe üks parm. Ilm oli päris palav, jõudsin juba kahetseda, et Diffusili kaasa ei võtnud, aga õnneks see imekombel ka viimaseks parmuks jäi. Isegi sääski kuskil ei näinud!


Olen siinkandis kogu aeg mõnele asjale mõelnud. Näiteks on Männiku ja Saku vaheline tee remonditud ja olemas väga hea kergliiklustee. Kuid autodel peatumisvõimalusi ei ole! Ometi oli ju teada, KUI palju siin peatutakse, nii puhkamiseks rullitamiseks, kalastamiseks, marjul käimiseks jne. Kunagi vastas mulle üks ametnik küsimuse, miks remondi käigus peatumiskohti ei tehtud, et "vanad ülesõidu juurdepääsud jäävad parkimiseks". SEE SIIS ONGI SIIN PARKIMISEKS???
Muidugi oli kahe ülesõidu asemel ühe tegemine absoluutselt õigustatud. Seda enam, et ilma signalisatsioonita olid need ühed ohtlikuimad ülesõidud! Kas aga siia kunagi ka ülekäik tekib?  Tegemist võib ju olla osaliselt polügoniga, kuid samas on ju teada, et nagunii käiakse siin järvedel aktiivselt puhkamas! Ehk peaks hoopis leidma raha selle piirkonna heaks puhketsooniks muutmiseks? Seda enam, et mingis osas on ju ka konkreetsed plaanid olemas, kuni sõudekanalini välja. Muidugi, Eestile tüüpiliselt räägitakse väga palju asjadest, mida VÕIKS ära teha. Parimal juhul aga keskendutakse ikka ja jälle esmajärjekorras neljarealistele maanteedele. Hea (turismi)riigi eelduseks on aga tasemel taristu! Ja see ei tähenda sugugi vaid neid neljarealisi, vastupidi, ka palju muud kuni puhkamisvõimalusteni välja. Ning nagu ikka, tuleb mõelda sellele, et kui midagi teha, siis võimalikult läbimõeldult!




Mis saab peale raudteeremonti vanast killustikust? Sageli lükatakse see raudtee kõrvale laiali, tagades nii teatud mõttes raudtee teenindustee. Kohati aga see praktiliselt olemas, seega, ehk saaks killustiku ära kasutada näiteks kergliiklustee tegemiseks ümber Tammemäe järve? Pole ju seal vaja asfalteeritult, piisab ka Tervisetee laadsest variandist. Muidugi, ega nende liivade sisse tee tegemine lihtne ole. Aga vaja oleks. Sest ala on tõesti hea potentsiaaliga puhkeala. Küll tuleb aga reeglid paika panna ja tagada kahes kohas parkimisvõimalused. Mitte lubada autodega minekut ükskõik kuhu ja kui kaugele. Samas peaks olema sel juhul siin ka prügikonteinerid jm, seega peab kohati tee olema ikkagi ka autode poolt kasutatav. Seega on mõtlemisainet küllaga, kuhu teha parkla, kui kaugele lubada autodega liiklemine (kaasa ju veetakse kalastusvarustust, perede puhul lastega seonduvat jne) jne. Ehk lubada autodega juurdepääs vaid ringteepoolsest küljest?
Muidugi, ühte parklat on ikkagi vaja ka vana ülesõidu juurde, seda enam, et siinkandis tehakse krossitreeninguid. Suur probleem oleks muidugi ATV-dega rallijad. Neil võib olla oma rada, aga paraku nende hulgast väga paljud keeravad gaasi enne kui aju tööle hakkab! Siinne pinnas on aga kohati vägagi tundlik igasugusele tallamisele.
Sellega seondub ka teema, millest püüan samuti aimu saada. Kaugsõiduautojuhtide puhkevõimalused. Tallinna ringteel on need kohad vaja kindlasti tekitada, miks mite siis juba sealsamas sissesõiduteel? Jäi mul kahjuks seekord seal ringi vaatamata, kuidas selleks võimalused on ja eks rolli mängib taas seesama küsimus - vasakpöörde lubamine, mida paljud spetsialistid lubaks nii vähe kui võimalik. Kuid nagu olen varemgi selgitanud, siis sellised erinevate sihtgruppide kaasamised lubavad tekitada olukordi, kus võimalikud tekkivad rajatised jm saavad kergemini toimima ja samas on üldises mõttes ka soodsama hinnaga tehtavad. Ühes heas puhkepiirkonnas võiks ju alati olla võimalus ka söögiks-joogiks!? Ja nagu teada, siis just teeäärsete kohtade jaoks on oluline mitte suur möödasõitjate, vaid peatujate arv.
Ligipääs on hea ka rattaga sõitjatele, sest Saku valla kergliiklusteede tase on teada ja kasutajaskond väga suur. Ülekäike raudteest ülesõidu ja ringtee vahel on vaja vähemalt kaks. Praegugi käiakse otse viadukti kõrvalt üle raudtee ja need kasutajad jäävad igal juhul alles.
Ahjaa, huvitav tähelepanek. Saku-Männiku tee omapära on tagasipöördekohtade teistsugune lahendus, kahte sõidusuunda eraldab äärekividega kõrgem ala. Kui tulla aga rattaga ülesõidu poolt, siis otse tee ületamise võimalust ei ole jäetud, seegi on kaugemal. Nii et naljakas oleks Sakku sõitmiseks enne tükk maad Tallinna poole sõita ja siis tagasipööre teha. Kuigi jah, Saku poolt ratastega tulijad kasutavadki sedasama viadukti lähedast rada. Muide, kui olen varem kellegagi vaielnud nende parklate jm teemal, siis kõige muu kõrval on sellistel asjadel ka omajagu reklaamiväärtust! Iga võõras, olgu siis turist, kaugesõiduautojuht või keegi teine, oskab hinnata asju, mis on tehtud neile mõeldes. Sealhulgas ka puhkevõimalused ilusa loodusega käsikäes, ujumisest rääkimata. Ja sellest räägitakse ka sõpradele, postitatakse pilte ning kõik see on tegelikult tasuta reklaam. Kõiges. Näidates, et tegemist ilusa maa ja hoolivate inimestega.
Mõtlemisainet peaks olema küllaga ja selge, et asju on vaja tegema hakata, mitte piirduda "võiks-tahaks, peaks" variandiga

 Muide, tegemist kandiga, kus on ühes kvadraadis leitud pesitsemas kõige rohkem linde Eestis (UTM ruut 5x5 km). Seega, kui siia midagi teha, siis peab sellega ka arvestama, et kohati võivad vajalikud olla liikumispiirangud.

Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud uuringud. Kokkuvõte
Piirkond tuleb korrastada ja liiva kaevandamist ning Kaitseväe maakasutust suunata selliselt, et säilivad veevarud ja Männiku liivikule kujundatakse mitmekülgne puhkeala (rannapuhkus, piknikualad, vee- ja motosport). Männiku järvistu keskosa kasutamine ei ole aruande koostamise ajaks veel lõplikult otsustatud. Käesolev töö lähtub arengukavast, kus liivikul toimub veevarude kaitset ja puhke¬võimalusi arvestav liiva kaevandamine ja Kaitseväe harjutusala hõlmab liiviku keskosa. Selle arengualternatiivi kõrval on viimasel ajal päevakorrale tõusnud ka sõjaväelinnaku rajamise võimalus Männiku ja Tammemäe järve vahelisele alale.
Männiku järvistu veevaru säilitamine Tallina linna perspektiivseks veevarustuseks ja eelkõige hädaolukorra reservveevaruna on võimalik ainult liiva suunatud kaevandamise korral. Järvede maht on 20 miljonit m3 ja see võib tõusta 40 miljoni m3. Praegu jätkub järvede vett Tallinna linna avariiveevarustuseks 90 ööpäevaks, tulevikus sõltuvalt tegelikkuses väljakujunevast järvede mahust kuni 160 ööpäevaks.
Veetasemete säilitamiseks järvedes tuleb nende vahele jätta piisava ulatusega kaevandamata alad. Need on vajalikud Männiku I ja Pumbajärve vahel; Männiku III ja Tammemäe järve vahel ning Männiku III ja Valdeku järve vahel. Regulaatoritega tuleb tagada Tammemäe (44,9), Männiku järvede (44,8), Raku (42,6), Valdeku (41,0) veetasemed. Tuleb kaaluda Raku järve jagamist kaheks osaks tõstes tulevikus veetaseme lõunapoolses Raku II järves 43,6 meetrile.
Puhkealade rajamine laienevate karjääride kallastele eeldab osa liivavaru kasutamata jätmist. Liiva kaevandamine lääne pool Saku maanteed ei ole reaalne. Kaevandatavate alade laiendamist Raku järve ja Viljandi maantee vahelisele metsaalale ei tohi kaaluda enne kui muudelt aladelt on liivavarud ammendatud.
Olemasolevad, 30-40 aastat tagasi rajatud, tehnorajatised vajavad järelevalvet ja korrastamist. Männiku järve ja Pumbajärve vahelise regulaatori avarii korral võib tekkida üleujutus Silikaadi territooriumil. Raku järvest Kurna ojasse suunduva torustiku seisund on ebaselge ja tõenäoliselt vajab see lähiajal renoveerimist. Ilma selle äravooluta hakkaks Raku järv kirdeosas üle voolama.
Karjääriveekogud tuleb kaevetööde lõpetamise järel rekultiveerida puhkeotstarbel kasutatavateks veekogudeks keskmise sügavusega üle 2 meetri. Tulevikus võib puhkealana kasutatava rannaala pikkus suureneda praeguselt 2 kilomeetrilt kuni 6 kilomeetrini, millele lisanduvad võimalikud piirkonnad sõudmiseks ja veemotospordi harrastamiseks.
Kaitsevägi kasutab Männiku liiviku siseosa treeningualaks, kuid ei tee takistusi liivikut ümbritsevate karjääriveekogude väliskülgede ja Raku järve kasutamisel. Veekogude raba¬poolsete kallaste ja raba kasutamisvõimalused jäävad piiratuks. Koostöös Kaitseväega tuleb kaaluda suuremate alade paindlikku avamist puhkamiseks puhkepäevadel ja treeningute vaheaegadel. Kui liiviku keskosasse planeeritakse Kaitseväe sõjaväelinnak väheneb Männiku III järve pindala ja Tammemäe ning Männiku järve vesikondade ühendamine võib ära jääda. Muus osas jäävad tegevused karjääriveekogude säilitamisel veevaruna ja puhkeveekogudena samaks.
Tammemäe karjäär on rekultiveeritud ja järv on võetud puhkealana kasutusse. Siia on võimalik rabaalalt vett juurde juhtida. Valdeku karjääri saab kohe rekultiveerida ja rajada siia väikese puhkeala. Raku järve põhja- ja idaosa piirkonnad on võimalik puhkealana kasutusele võtta Raudalu maanteega piirneval alal. Ümber tuleb paigutada liiva senised veoteed liiviku kirdeosas.
Männiku järvede idaosa saab inimestele avada sõltuvalt edasisest kaevandamise skeemist. Tulevikus laienevale Männiku III järve ja Saku maantee vahele tuleb jätta sama lai kuiva maa vöönd nagu see on Tammemäe I karjäärijärve ja maanteede vahel, samuti jätta puhvertsoon Tammemäe karjääri laienduse ja ringtee vahele. Võib kaaluda ajutiste plaažide rajamist Männiku järve keskosas.
Piirkonnas tuleb välistada tegevused, mis võivad põhja- ja pinnavee reostada. Liiviku ala tuleb koristada jäätmetest. Tööstusalade laienemine siia pole soovitatav, olemasolevad tööstusalad tuleb korrastada ja nende tegevussuunad antud asukohas läbi vaadata. Motosport (mootorrattad ja ATV-d) tuleb suunata Tammemäe ja Männiku järvede äärest Valdeku autodroomile.
Piirkonna arendamine vajab pikaajalist suunamist ja järelevalvet. Piirkonna korrastamine ja kasutuselevõtuks tuleb planeerida konkreetsete sammude alusel:
  • määratleda vastutus tehnorajatiste (olemasolevad regulaatorid ja torujuhtmed) korras¬oleku eest;
  • välistada planeeringute, tegevus- ja keskkonnalubadega tegevused, mis kahjustavad veevarusid ja ala puhkeväärtust;
  • koristada ala jäätmetest;
  • rajada puhkealad Tammemäe järve, Raku järve kirdeosa ja Valdeku järve äärde;
  • eraldada rannapuhkuse ja motospordi alad;
  • liiva kaevandamisel jätta vajalikud tervikud ja rajada regulaatorid veekogude vahele;
  • tulevikus laiendada puhkealasid ammendunud karjääride arvel.

Männiku piirkonna arendamine võiks olla eeskujuks Tallinna, ümbruskonna valdade, ametkondade ja ettevõtete koostöö arendamisel inimeste elukeskkonna parandamiseks Harjumaal.

MADIS METSUR


Loodus aga on siin tõepoolest eriline. Eks ka hele liiv annab sageli sellist mõnusat varjundit ümbritsevale juurde.
Pildil peaks aga olema hallpõsk-pütt pojaga.



Järve keskel on aga ka vinge saar!. Kui siin oleks puhkeala, siis kindlasti koos paadilaenutusega. Väga äge oleks sellisele saarele minna!!!


Rämpsu leidub aga igal pool. Mitmed puhkajadki olid tigedad, et lagastatakse ümbruskonda. Üks ütles, et ta loobus sellepärast ka Soodla järve ääres käimast! Tõepoolest, kes on need, kes täiskaalus kraami jaksavad kohale tirida, tagasi viia aga mitte?


Ussikeel kasvab aga liivas vägagi rõõmsalt.


Tammemäe järv jääb paremale, vasakul oleva nimi teadmata.
Igal aastal pidi siin pesitsema ka luiged, tänavu polnud aga näha. Kuulda oli ka rootsiitsitajat. Tagasiteel kuulsin ka hüüpi, kas tõepoolest ta kuskil siinkandis? Vaevalt, et see laevapasun oli.....



Pole ka ime, et siin nii palju pesitsevaid liike kvadraadis, kui õigesti mäletan, siis äkki isegi 135? Biotoobid väga erinevad ja "kõigile midagi" siin  tundub olema. Eks leida võib ka huvitavaid taimi, karjäärid on ju kohad, kus elu peab sageli n.ö. nullist tärkama. Olgu siis taimed vm.



















Ahtalehine hundinui?




Peaks vihitaja olema.

Seda tegelast aga ma ilma raamatuta määrata ei julge.
Kuid väga nunnu oli see ootamatu kohtumine küll. Õnneks ta ei püüdnud ka ära lennata ning teinud mõned pildid, lasin jalga.






Linavästriku jaoks on siin aga vist paradiis. Kiile on küllaga, keda püüda ja küllap muudki.





Sarvikpütt ja ka hallpõsk-pütt kolme pojaga.










Vist ongi rootsiitsitaja.



Isegi meelespead ja mingit ristikut leidus.


Part aga jälgis salaja roostikust....



Loomulikult on siin ka palju väiketülle.















Lõpuks leidsin ka paar käpalist. Tõenäoliselt on neid siinkandis aga rohkemgi.






Kaelus-penikeel?




Paljud kalamehed ja ka -naised nautisid aga rohkem head ilma ja looduses puhkamist. Vaid ühel neist, kellelt küsisin, oli ette näidata üks vähe priskem latikas.



Väljavool läheb Vääna jõkke?


Jubedad sõiduvõimalused! Kuid et tõepoolest on tegemist heade puhkevõimalustega, siis tulebki teatud maani tagada sõiduvõimalus ja korralik tee. Kuid vaid teatud piirini. Ja tagad kõva kontroll igasuguste reeglite täitmise üle. Vajadusel siis koos kõvade trahvidega. 







Ümaralehine uibuleht.
Ja tilluke särg.






Telgitakse praegugi. Hea võimalus ka matkajatele.








Puhkajad nurisesid igasuguste rallimiste ja lagastamise üle. Kubatuur ju istumise ja kupli all ei pruugi sugugi mõlemad head olla.....







Palavaks läks juba. Viskasin siiski kiire pilgu peale ka Ussikeele järvele. Tegelikult vist nimeta järv, kuid ussikeelte mägi siin igatahes on.



Kaldataimestikku pole ollagi, linnud aga julgelt kohal.















Selline kergliiklustee on tõesti mõnus. Peatumis- ja parkimiskohtade puudumine siin tee ääres muidugi suur jama, aga see ei sega rattasõitu nautimast.
Ja isegi siinsamas, kuivas männikus leidub käpalisi.





Siin siis koht, kus võiks olla Valdeku uus rongipeatus, sest busside lõpp-peatus lähedal. Ja muidugi ka ülekäik. NAGUNII käiakse siit üle, Männiku järve äärde peesitama.




Edasi aga suund Nõmmele, rongi peale. Ja et oli aega, põikasin ka turule, ostmaks mõne hea mahla ja juustu. Ja maasikalõhna olid kõik kohad täis!!!!
 Nõmme turg on üpris hea, kuigi arenguruumi veel küllaga. Küll aga on hinnad kohati röögatud! Hapendatud kurgi kilo eest 150 krooni!!!??? Tule taevas appi! Kes see loll küll ostab? See on ju enam mitte nöörimine, vaid nülgimine!!! Mõneski kohas saab 5 euroga kätte, mis on täiesti mõistusepärane hind, kuid kui mõtled, et hinnalisand pea 400%, siis on tegemist lausa pätiga!











Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar