reede, 5. august 2016

Kaire Uusen Eestimaa teedel.

Kaire Uusen vaatab Eestimaal ringi.



http://arvamus.postimees.ee/3788537/kaire-uusen-louna-eesti-teeb-tallinnale-ara?_ga=1.159896765.1430852850.1447074515

Olen vähem tõenäoliselt ringi sõitnud, kui Kaire, kuid mulje Lõuna-Eestis on sama. Küllap siis natuke ikkagi on tööd, on jaksu midagi ehitada või taastada või siis lihtsalt "kallimas metropolis" midagi maha müüdud ja kolitud inimlikule maale.. Igal juhul hea tunne on nende pärast!

Kaire on märganud ka teeäärset müüki paljudes kohtades, minu kogemused on väiksemad. Eks autoga näebki rohkem. Kas ta ka ostnud?
Ja mis mulje siis neist müügikohtadest jäänud? On need kõik omaette, nagu eestlased ikka? Või on suutnud keegi koha peale ka koopereeruda? Keegi teinud neile kohad ja tingimused mõne külapoe, bensuka või muu juurde?

Kaire on tähele pannud ka rattureid ja jalakäijaid. Tore. Sest need, kes ei näe, küsivad ikka, et kas kergliiklusteid üldse vaja (nii palju)! Kaire ei küsi, kuid ei maini ka nende olemasolu. Kuigi vaja neid ehk peaks olema, maanteed pole ju neljarealised "lennuväljad".

Küll aga ei saa päris üks-üheselt võrrelda Lõuna-Eestit ja vana Haapsalu maanteed. Peale Padiset on sealkandis ikka tegemist soode, rabade ja metsadega. KÜksikud talunikud kindlasti ei jõua raadata kogu metsa maha ja ehk see hoopis hea. Pigem võiks ehk välismaisele auto- või rattaturistile rohkem reklaamida seda maanteed? Muidugi, seegi eeldaks, nagu elu üldse, et oma infra oleks sealgi. Paar kohvikut-müügikohta, vaatetornid, matkarajad. Et ei oleks seda "kõigest mööda" kulgemise tunnet. Vaid ikka saaks ja tahaks näha. Aga mulle tundub aina rohkem, et probleemiks ongi just et EI NÄHTA! Ei nähta, siis ka ei tehta! Paraku! Võiks muidugi ka autoga minna, vaadata kant põhjalikumalt üle, kuigi rattaga saaks ka. Oleneb mineku eesmärgist. Kui tahta kaeda võimalikult rohkem ja midagi välja pakkuda, peaks minema autoga. Rattaga saaks aga suurema naudingu....

Igal juhul tegu hea looga. Mis taas paneb mõtted liikuma. Ja ei tohiks seda TAAS ainult minul või Kairel, vaid palju enamatel inimestel.

Kusjjures, üks varjul olnud mõte hakkab aina enam kummitama. me oleme igasuguste peatuskohtadse koha pealt maha jäänud. Viie viimase seas. Aga äkki püriks hoopis kõrgemale? Püüaks teha need nii vägevad, ilusad, võimsad ja meeldivad, et me Euroopas ja maailmas hoopis sellega silma paistaksime? me pole ju tõrjuvad ega sallimatud. Vastupidi, lausa ootame külalisi!? Või kuidas?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar