pühapäev, 18. september 2016

Sibulatee


Reis Sibulateele sai alguse ikka Balti jaamast ja rongiga.


Tahaks väga loota, et Balti jaam saab tagasi oma funktsiooni. Ikkagi pealinna visiitkaart! Kuigi äsjane MKM-i vastus just erilist optimismi ei tekita.


Rong oli täis, Tapani seisti büsti. Paraku on aga reisijad "kavalad", nagu selgus, siis nii mõnigi lippab Tapal mööda perrooni teise otsa ja sõidabki jänest. Elron ei suuda piisavalt teenindajaid tööle võtta (kiputakse hoopis lahkuma, sest inimlikku suhtumist pidi nappima), tõenäoliselt kaotatakse endiselt kuus saamata jäänud piletitulust suure osa. Kui palju, on raske öelda, aga kindlasti  tuhandeid eurosid. Kas rohkem või vähem Ossipi palgast........

Tartus aga ei üllatunudki väga, kui selgus, et perrooni valgustus ei põle. Nii tavapärane!





Põõnasin üksjagu. Ja näe, kohvi ja teedki saaks juua. Kuigi..... ikka võiks ju olla hoopis eestimaised teed?













Korrektsed liiklejad. Ratturid oma rajal, jalakäijad omal.




Taskud ja pläskud ja mis kõik veel. Omamoodi huvitavgi, kuigi mina siis linnainimene ikkagi ei ole.
















Vabadus valida? Tartus pannakse huugama ligi 3 milj eurot, ühendamaks rongidega muud liiklust. Kus on aga vaksalis kaugliinide bussipeatus? Miks reisija peab veel linnaliini kasutama, kui võiks otse ümber istuda?  Räige ükskõiksus ikkagi!






Kohati oli isegi võõrkeelset infot. ja loogiline ju, sest näete, välismaised bussisõitjaid ka liikvel ja mitte vähe.












Ilm oli pilves ja nii proovisin ka bussiaknast olustikupilte tabada.




Saatsin muuhulgas paar päeva tagasi ka Olerexile korduskirja. Olerex, eestimaine ja hea? kett, pidevalt ostab tanklaid juurde. Huvitav, kas ainult pumbatakse (raha) või hakatakse ükskord meil ka midagi näiteks rekkajuhtidele pakkuma? Pesemisvõimalusi jm, mis peaks olema elementaarsed.











Bussipeatuseid oli palju. Bussiõitjaid ka üksjagu. Aga üheski peatuses ei näinud ma parklakübetki. Nii ka neil lõikudel, kus äsja teeremonti tehtud.



Aga puhvetites juba rahvamassid.










Varnjas ulatus aga autoderivi kaugele külast välja. Tõepoolest, rahvast oli palju ja kohati tähendas see ka seda,et parimad palad puhvetites oli juba otsa saanud. Kõhu sain ikkagi täis, nälga ju ei jäänud, aga küllap ei osatud oodata sellist külaliste hulka.


















Ostsin korvi....



...ja head-paremat korvi. Tõsi, oli päris häid ja huvitavaid asju, kuid millegipärast lootsin, et hoidiseid jms on rohkem.






Ja kohtusin vana tuttavaga, kellega pole näinud pea 20 aastat. Tänu minu poolt, sest nii sain jalavaeva vähemaks.



Üllatav oli aga, et müüdi väljamaist kala, liha ja juustu. Sibulatee puhvetite päev ju? Aga nojah, etteruttavalt võin öelda, et eestimaine suitsukala sai ka siin-seal otsa....



Kalasupp läks mul kohe loosi. Hea oli!







Siin on iga hoovi peal oma kanal ja paadisild. Osa neist värskelt tehtud-taastatud. Taimestik kaldal taastus tasapisi.





















Väike pettumus oli tänaval käies näha, et ikkagi on siin raha ka mõttetult magama pandud. Majad tänava ääres ja igal ühel võiks oma värava juures valgusti olla. Ometi on siingi püsti löödud suured postid. Miks? Miks pannakse raha magama, raisatakse metalli, betooni ja muud? Kompenseerige majaomanikele valgusti, hämaruseanduri jm kulud ning olekski asi korras!




















Mekkisin k kooki ja rabarberiveini. Hüva!












Sibulat ostsin muidugi ka. 10 kilo!





































Appi! Kalasalat otsas, karjusin mina. Ja sain ühelt inimeselt tema salati, sest ta otsustas seda siiski mitte süüa. Aitäh! Seeneseljankat sõin ka.






























Jess, pakuti ka värsket õunamahla! Aitäh vaevanägijatele!























Tartusse ja rongile. Sibulamõrts ja külakostikorv käe otsas....


Hea, et sellised üritusi tehakse!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar