neljapäev, 20. aprill 2017

Eesti metsa abiks ei tohi mitte vaiki olla.






Lea Tammik kasutajale Eesti Metsa Abiks
Suur Reede. Kell 9 õhtul RMK usinad töösipelgad ei pea pühi. Ootan läbipääsu külavaheteel pea 15 minutit, meie kohtumine autojuhi Igoriga on plahvatusohtlik. Minu ootamine tema järele ja temale seega kannatuste tekitamine ei olnud minu poolt õige tegu, Igori arvates on mul nii suur auto, et peaksin sellega mööda põldu sõitma. Ja tegelikult see tee polegi mingi magistraal ja siin ei peagi sõitma. Tee sobivus sõitmiseks ei olnud küll tõesti enam suurt parem kui põllul. See selleks. Mul ju suur auto. Sain kuidagi lõpuks mööda ja sisenesin raielangile. Raielank, mis huvi äratas, ei olnud siiski RMK oma. Oli küll juba päris pime, kuid seda hirmsam tundus vaatepilt. Kauguses haukusid rebased (mis ei olnud muidugi hirmus). Mu ees laiutas laga, toikad, rööpad, purustatud istikud, pikali tõmmatud noored kuused, oksahunnikud, mudamülkad. Pisarad voolasid. Siin oli mullu mitme ümbruskaudse küla üks kahest väikesest mustikametsast. Üks minu suvistest lemmikkohtadest. Teine mustikaosakond on samas rabametsas, RMK majandada, ja selle säilimine ei ole veel tõestatud, sest ka sellel alal on peal lageraie luba ja sinna langile ma veel ei ole jõudnud. MÕTLESIN, MIDA TEHA. Olin šokeeritud metsaga nii brutaalsest ümberkäimisest ja loomulikult ka mustikametsa kadumisese võimalusest. Lugesin läbi veelkord metsaseaduse ja METSA MAJANDAMISE EESKIRJA, kas oleks kuskilt kinni hakata. Helistasin valda keskkonnanõunikule (kes, tuli välja, ei tegele metsaga), Pärnu Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni metsanduse spetsialistile, Vändra metskonda ja Keskkonnainspektsiooni. Sain aru, et ei olegi olemas mingeid positiivseid väljavaateid, kõik minu agrumendid ja viited ja palved ja manööverdused lükati ümber, kõik on seaduslik, va rööpa sügavus ja istutatud taimede sodiks sõitmine. Elanikke ei pea kaasama, kui mustikamets ei ole aknast näha . Keskkonnainspektsioon tuleb peagi kohale ja kontrollib, kas minu hinnang tolle erametsa majandamise käigus metsa majandamise eeskirjaga vastuollu minemise suhtes on tõene või mitte. Minu silma järgi olid rööpad tunduvalt üle 30 cm, seega väärteo algatamiseks peaks olema alus. Järgmisena üritan RMKga mutsikametsa asjus läbi rääkida, aga selleks pean esmalt teada saama, kas mets veel üldse alles on. Homme asun selle teema kallale. Loodan et ON ALLES ja ON VÕIMALUS. Ning need, kes metsa ei oska väärikalt majandada, saavad karistatud. Inga Raitar, oponeeriks nüüd Teile, et ma osalesin Tallinnas mõlemal ühel ajal toimunud meeleavaldusel, jõudsin Pärnumaal maakodus kraaviääred puhastada, peenrad kaevata, kanaaeda teha ja lõpuks jõudsin ka metsa. Ja seejärel ei jäänud metsaservale nutma ja FB kurtma, vaid esimesel võimalusel uurisin, helistasin, kirjutasin, saatsin materjale... ma ei tea, kas midagi muutub, aga ma usun ja teen kõik selleks et muutuks. Ja tean, et paljud siin teevad samamoodi, ning kui veel ei tee, siis hakkavad tegema, lihtsalt hoog on vaja sisse lükata. Negativism on viimane asi, mida me vajame.


Vaatepilt Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperajal sel nädalavahetusel, aprillis 2017. Juba esimesel paaril kilomeetril haigutasid ürgmetsade keskel kolm (!!!) tohutult suurt, värskelt raiutud lagendikku. Kaugelt naasnud ja ilmselgelt segaduses linnud tiirutasid kurvalt oma kadunud suvekodude kohal..


Vahelduseks ilu!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar