reede, 16. juuni 2017

Tõrvast Tartusse või mujale, kuidas sõita?


Sõiduplaan on ühe linna kohta ikkagi väga väike!?


Väga nukrad on aga "vaated" Tartu suunas.
Küll aga on märgata üht seaduspärasust. Et bussid on käigus põhimõtteliselt samal ajal kui Tartu-Valga rongid. Eks see ole ka teatud määral loomulik, sest ikka on teatud tipp-ajad. Ometi, bussiliiklus võiks olla tihedam ja mitte ainult maakonnapiire järgides. Tahtsin muide edasi liikuda kas läbi Jõgeveste või Pikasilla. Et kolada natuke ringi Väike-Emajõe ääres. Pikasilla kaudu saanuks täiesti minna, aga mul jäi kohalikel liinidel kl 11-ne väljumine kahe silma vahele. Jõgevestesse oli vahe aga ca 7 tundi! Ning kui olekski läinud, siis edasi sealt sel päeval poleks enam saanud. Sest lõunane liin on viimane.
Ja pühapäeval ei saa enne Tartusse kui alles peale kl 15???
Kindlasti võiks ka kohalikud liinid olla sõiduplaanis jagatud sõidusuundade "lahtritesse"?


Pärnu suunas võib öelda, et päev on enam-vähem ühtlaselt kaetud. Isegi Kuressaarde saab! Tänu sellele, et et suund on Karksi-Nuia jaoks sama, mis Pärnusse või Viljandisse minekul, on see suund kaetud üpriski hästi. Muidugi ei tea ma väiksemate kohtade olukorda, näiteks Taagepera ja Ala tunduvad olema nadivõitu?



Eriti nadi on aga ühendus Otepää suunal. Ometi, Mägiste raudteejaam jääb ju liinile ja seal peatub praegu kolm rongi päevas!? MIKS ei ole sedakaudu tagatud Tõrvale ühendust Tartu ja Tallinnaga? Võimalusi on ju erinevaid ja maakonnapiir ei tohiks ega peakski olema mingiks takistuseks!?
Tõsi, kui arvestada ka Otepää vajadusi, siis oleks vaja busse kahele poole rongide ajal. Eelkõige siis Tallinna suundalt saabumist ja sinna tagasipöördumist arvestades. Parim variant peaks siin olema ikkagi see, kui Elvast (sest ka siit ei ole tihedat ühendust Otepääga) või Paluperast suunduvad bussid Otepääle, Mägistest aga Tõrvasse? Ja see oleks täiesti võimalik ju!? Või siis ikkagi Tõrva - Mägiste rdtj - Otepää ja vastupidiselt? Milles on küsimus?
Ka Sangastest ja Keenist (rdtj kaugemal siiski) puudub hommikul ühendus Puka ja Elvaga? Tallinnast rääkimata Miks mitte proovida siis panna käiku liin Tõrva - Mägiste rdtj - Keeni - Sangaste? Kui vaja, võib see olla ka pikendatud kuhugi, olgu siis Taagepera-Ala või Antsla suunas, see oleks vaid kasuks. Kuid saab siis piirduda ka lühema variandiga, tagades mõlemalt suunalt bussiühenduse Mägiste rdtj-ga, mis oleks kõige OLULISEM. Või tahaks mõni taas öelda, et Valgast ju saab Tõrvasse jne ehk et sõitke aga igale poole ringiga ja ehk ka oodake tunde? Muidugi saab siin vaadata, millised suunad on sobivamad, sest eks ka Sihva kaudu soovitakse Otepääle jne?
Peamine on aga see, et Tõrva jaoks on sobivaim, ning soodsaim võimalus saada rongiga Tartusse ja Tallinna (ning muudesse kohtadesse liinil) just Mägiste kaudu (seda enam, et Viljandi kaudu buss ju raudteejaamast läbi ei lähe). Ja kuna Mägiste peatus ammu valmis, siis kindlasti on seal valmis ka raudteejaama bussipeatus koos ootekoja jm? Sest ega ometi ei pea kartma, et meil oleks bussi- ja rongiliikluse ühildamise asemel mune sügatud?

Laias laastus annaks iga selline läbimõeldud busside sidumine rongide paremaid võimalusi. Nii väiksematest kohtadest tööle-kooli sõitmiseks, kui ka külla, puhkama jm sõiduks. Ka saaks kohati ehk nihutada busside sõiduplaane vahepealsete "tühimike" suunas, muutes valikuvõimalused veelgi paremaks.

Üks võimalus oleks Tõrvast bussid tuua ka Pukka, kuid üldiselt see midagi rohkemat vast ei anna? Ehk et Pukal väga seoseid Tõrvaga pole?

Igatahes tahaks loota, et ametnike armee hakkab lõpuks usinasti tööle, ühendamaks busse rongidega ka tegelikus elus!?





Häälega minek on suht lootusetu. Vähemalt meeste jaoks.




Sellised bussipeatused (ja ka rongipeatused) maal on väga head. Pole vaja tingimata kõrghaljastust, vältimaks puude kukkumist teele, piisab ka poolkõrgest. Küll aga on need väga head palava ilmaga liikujatele. Mis sest, et meil on suveilmasid vahel vaid paar nädalat.











Kindlasti peaks aga igal tulevasel ootekojal olema laiemad istmed - minim 80 sm.








Tundub, et võsa on heinamaa jaoks maha võetud ja uus kasvab peale?

Aga et ma siis Tõrvast Tartu poole ei saanud, siis pidingi minema ringiga, Valga kaudu.






















Läheks rongiga Võrru? Ei, kaine mõistuse vastaselt tahame miljardid ikka hulluse alla panna!






Uhke tabloo, kuid mitte mingit reklaami peale kohviku oma. Ei Tõrva, Haapsalu, Piusa, ERM-i ega millegi muu kohta.
Ka mitte infot selle kohta, et osadel päevadel pole otseronge Tallinna jne.


Õnneks aga olemas reisiraamatukogu!






Sellised automaadid, koos kohviautomaadiga, peaks aga olema laiali peatustes üle kogu Eestimaa. Annaks seal, kus pole midagi, mingigi võimaluse!


Ei saanud aga sõiduplaanist sotti, kas Riiga siis 2 või 3 rongi päevas?






Aga lastega on parim reisivõimalus ikka rong!



Ja sellise palava matka peale läks pärast kõrist alla vist 5 liitrit pohlamorssi...
Sest ega igalt poolt ju tee peal vett ei saa ja kaasa mitmeid liitreid tassida ei jõua. Muide, pole märganud ka väga viitasid, mis juhataksid allikateni? Kuidas on lood meil väiksemate allikate puhul?











Kuhugi saabki ehk 1 euroga? Kuid maakonnaliinid peaks tõesti muutma tasuta transpordiks. Muide, kui mõnigi räuskab selle vastu ja mõnigi ametnik ehk hakkab keeruliselt selgitama, kui keeruline see ikkagi, siis pea kõik bussijuhid on seda meelt, et kasuks tuleks see maainimesele ja bussiliiklusele küll.


Tsirguliinas ei saadudki ehitatud bussipeatust otse raudtee kõrvale. vahemaa pole küll kauge, aga ühised lahendused jm teinuks igal juhul lahenduse mõttekamaks. Mõttetud ametnikud, kes ka näpuga näitamisest aru ei saanud?
Ahjaa, Sangaste peatus tuleb kindlasti ümber nimetada Tsirguliinaks, vältimaks segadust. Aga isegi seda ei suudeta teha!? Pole ju vaja ümber nimetada JAAMA (dokumentatsioon jm raudteel) vaid PEATUST!


Keeni rongipeatus pidanuks aga olema kuskil siin, ülesõidu juures. 

Tere!
On alustatud Keeni vana perrooni osalist lammutamist, et alustada uue ehitust. Mõistetamatuks jääb antud juhul, miks ei muudetud perrooni asukohta. Suheldes kohalike elanikega ja omavalitsustega on selgunud, et nemadki sooviks peatust ülesõidu juurde. Perrooni ehitamisel praegusesse asukohta suureneb rongidel kütuse ja ajakulu. Siiani ei ole kuskilt selgunud, miks peab perroon olema praeguses asukohas. Ainuke põhjendus, mida olen kuulnud, on et AS EVR Infra Liiklusamet kooskõlastas asukoha vaid tingimusel, et perroon asub jaama juures.
Siit tekib küsimus, kelle jaoks ehitatakse perroon? Miks ei arvestata kohalike elanike soove? Kas bussipeatus viiakse ka üle jaama (perrooni) juurde? Kui kalliks läheb uue bussipeatuse ehitamine?
Miks on jäetud arvestamata Ooteplatvormide Standardi punkt, mis ütleb, et perroon peab olema ehitatud võimalikult lähedale teise transpordiliigi peatusele?
Bussipeatuse jäämisel praegusesse asukohta, kuidas peaksid reisijad kasutama võimalust ümberistumiseks, mis äärmiselt ebamugav?
Mõistetav on, asju tehes kaalutakse võimalust kulutada selleks võimalikult vähe rahalisi vahendeid. Samas, kui bussipeatus viia üle perrooni juurde, läheks see üksjagu kallimaks. Põhjuseks mitte ainult ehitus vaid ka liinikilomeetri hind, mille suurus olenevalt busside liiklustihedusest võib ulatuda aastas kümnete tuhandete kroonideni.
Hetkel on veel võimalus ehitus peatada. Seejärel arutada asi kohalike omavaltsustega veel kord läbi ja vajadusel küsitleda kohalikke elanikke.Peatuse ehitamine praegusesse asupaika näitab, et ühistranspordi arengukavad, uurimused jms on vaid asjatu rahakulutamise tulemused, sest nendega nagunii ei arvestata!
Sangaste ja Õru vallavalitsustel palun võimalusel kiiresti saata oma esialgne seisukoht nii Maanteeametile kui MKM-i.
Loodan, et jõutakse lahenduseni, milline parim reisijatele ja mis lubab tulevikus reisijate arvu kasvu.
Lugupidamisega ....

------------
muide, üheks põhjenduseks oli see, et siis saab sõita jaama juures oleva mälestusmärgi juurde.....

Kujutate te selliseid asju ette? Reaalses elus? Võimalik vaid Eestis?

Aga asjad olidki nii, et kui mõnikord õnneks võetigi kuulda, siis üldiselt oli suhtumine tõrjuv ning ka mainitud bussipeatusi pole suudetud ega tahetudki ka tänaseks päevaks muuta.

----------

Täname Teid teavitamast Maanteeametit Teie poolt tehtud ettepanekutest.
Maanteeamet tegeleb täna ühe tegevusvaldkonnana bussiveo organiseerimise küsimustega. Sellest tulenevalt on ka meie huvi, et elanikud saaksid teenindatud parimal võimalikul moel.
Igapäevase liikumisvajaduse rahuldamiseks kasutavad sõitjad nii busse kui ronge ning paljudel juhtudel on sihtkohta jõudmiseks tarvis kasutada mõlemat transpordiliiki. Sellest tulenevalt nõustume, et bussiühistranspordi ning rongiliikluse planeerimine peab toimuma koordineeritult ning ümberistumisvõimaluste tagamiseks on vaja pöörata tähelepanu rongi- ja bussipeatuste omavahelisele paiknemisele.
Samas nendime, et Maanteeametil puudub pädevus konkreetsete raudteeinfrastruktuuri ehitamisega seotud spetsiifiliste küsimuste käsitlemiseks, kuivõrd vastav temaatika kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise Järelevalveameti tegevusvaldkonda. Teie poolt esitatud ettepanekute käsitlemise käigus oleme siiski eelnimetatud asutustega konsulteerinud ning välja selgitanud, et raudteega seonduvad ümberkorraldused on sedavõrd investeeringute mahukad, et kiireid muudatusi infrastruktuuri paiknemises teha ei ole võimalik ja mõnel juhul pole üldse ümberkorraldus võimalik. Rongipeatuste ümberpaigutamine ning peatusega seotud täiendavate rajatiste nagu pargi ja sõida parklad ehitamine on üldjuhul seotud ka maa omandiküsimustega.
Platvormide renoveerimise käigus on mitmetes kohtades peatuse asukohta ka muudetud. Maanteeametile teadaolevalt on sellisteks kohtadeks Kiltsi, Veriora, Tabivere ja Palupera peatused. Raudteepeatuste renoveerimiseks annab ehitusloa Tehnilise Järelevalve Amet, kes enne loa andmist küsib seisukohtasid nii reisijateveoga tegelevalt raudtee-ettevõttelt, kui ka vastavalt kohalikult omavalitsuselt, mille territooriumil peatus paikneb. Juba ehitusjärgus olevate projektide puhul on siiski liiga hilja hakata suuremahulisi muudatusi tegema, vastasel korral on oht, et jääksid igasugused ehitus- ja remonditööd üldse tegemata finantseerimise vajaduse ajalise nihke tõttu.
Bussipeatuste asukoha muutmine on raudtee platvormidega võrreldes mõnevõrra lihtsam, kuivõrd peatuse ümberehitamisega seotud kulud on väiksemad ning ka infrastruktuuriobjektile esitatavad ohutusnõuded kergemini täidetavad. Kohtades, kus ühispeatuste rajamine on potentsiaalsete ümberistuvate sõitjate arvu arvestades vajalik ning tulemus on võimalik saavutada bussipeatuse ümberpaigutamisega, on bussipeatuse asukoha muutmine põhjendatud. Mitmetes kohtades paikneb aga bussipeatus asulakeskusele lähemal kui rongipeatus, mistõttu võib bussipeatuse ümberpaigutamine asulakeskusest eemale tuua kaasa teenuse kättesaadavuse halvenemise. Seetõttu on ka bussipeatuste ümberpaigutamise kavandamisel oluline roll kohalikul omavalitsusel, kes hindab, kas kavandatav muudatus parandab olukorda piirkonna elanikele tervikuna. Samuti paiknevad bussipeatused paljudel juhtudel kohalike omavalitsuste teedel.
Mitmetele Teie poolt tõstatatud spetsiifilistele raudteeinfrastruktuuri ehitust puudutavatele  küsimustele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnevalt vastanud tuues ära ka Teie poolt esitatud ettepanekutega arvestamise või mitte arvestamise   põhjendused.
Arvestame võimalusel Maanteeamet tegevusvaldkonna piires Teie ettepanekutega edaspidises töös ja võtame teadmiseks meile saadetud teabe, mis on suunatud Teie poolt teistele ametiasutustele.

Lugupidamisega
Ingmar Roos

Maanteeamet
Ühistranspordi osakonna juhataja

______________

Üks arvamus "kõrvalt" :

 Siin kohal saaks rääkida sellest, et miks peab tooma bussipeatuse kaugele asulakeskusest, kui on võimalik tuua rongipeatus asulakeskusele ja bussipeatusele lähemale. Konkreetsete näidete puhul (Vastse-Kuuste, Keeni) saab rääkida ka sellest, et ettepanekud asukoha muutmiseks on esitatud enne riigihanke platvormide ümberehituseks väljakuulutamist. Ning see, kui bussid sõidavad iga päev korduvalt nö põhimarsruudist kõrvale rongipeatusesse, lisab aastas tuhandeid kilomeetreid juurde avalikku liiniveomahtu, st aastas vähemalt mitukümmend tuhat krooni. Ehk on majanduslikult mõistlik jätta tegemata investeeringud jaama juurde tee parandamiseks ja paremaks hooldamiseks, bussipeatuse rajamiseks ning sinna sõitmiseks ning selle arvelt ehitada hoopis rongiplatvorm sellisesse kohta, kust buss ei peaks rongiga hea ümberistumise tegemiseks põhimarsruudist kõrvale kalduma + sõiduaja ja piletihinna vähenemine bussireisijate jaoks + sageli rongipeatus lähemal asulakeskusele (st ühistranspordi kättesaadavus paraneks nagu moodsad inimesed Maanteeametist ütlevad). Maanteeamet saab poindile pihta küll, aga vastutust ei taha väga võtta ning samas MKM on ajanud igast lolli juttu neile ka

-------------------------

Vanu kirju leiaks tuhandeid.

Tere!

Kui rongiühendust saab siduda bussiga, mis otse sihtkohta kohale viiks, siis Kuutsemäe puhul võiks küll asi huvitav olla. Meie kliendid on enamuses noored ja paljudel on isikliku transpordivahendi leidmine  raske. Hetkel näiteks ei ole olemas toimivat bussiühendust Otepää ja Kuutsemäe vahel ja see küsimus tuleb igal hooajal uuesti üles. Samas on erinevad ettevõtjad üritanud sellist liiklust pakkuda, aga asi pole majanduslikel põhjustel pidama jäänud.
Kuutsemäele lähemal on Puka, sealt käib ka Paluperaga võrreldes rohkem noori Kuutsemäele, Puka –Otepää teele ilmselt alternatiivi pole.

Peeter Ilmas
Kuutsemäe Puhkekeskus

------------------------

Aga aastast 2011 asjadega tegeletud, plaanid on sees ka Valgamaa arengukavas, kuid ei mingit reaalset tulemust....


















Palupera vajaks muidugi ülekäiku ka perrooni teise otsa ja sellesama ülesõidu lähedase plasti muutmist bussipeatuseks koos kohaliku teeäärse müügikohaga (kasutada saab ehk ka ülesõidu juures oleva vana küüni konstruktsioone).




Järgmine peatus Elva......
Muide, peab mainima, et mõni peatus Valga - Tartu raudteel kadunud mõttetult ja ehk võinuks needki alles jääda. Kohaliku rongi sõiduaega oleks see vaid mõned minutid pikendanud. Ei võitnud siin teragi "ajavõidust",. küll aga kaotas maaelu....

5 kommentaari:

  1. Bussiühendus Tõrva ja Tartu vahel jah kehva. Nutikad kohalikud ammu leidnud selle vastu rohtu. Fb suur grupp jagab omavahel autokohti jms. Ehk inimesed kui liiguvad kuhugi võtavad tühjale kohale reisijaid kaasa...täitsa öko ja päris mugav.
    Ühe kriitikaga pole nõus...reklaamid ja plakatid peavad olema eesti keeles. Internetis piisavalt ka muukeelset infot, samuti infopunktis. Elame eestid ja kui tahame et me lapsed ka veel eesti keelt räägiks siis ei mingeid võõrkeelseid plakateid. Muidu kuuledki tänaval vaid: kle gd cheki beati, mul selfi tuli ülicool, keep smailing ja väikseid laigid fb lendavad.

    VastaKustuta
  2. Suur tänu vaevanägemise eest!

    FB grupid on tõepoolest päris suure osaliste arvuga ja seda üle Eesti. Ma ei oska küll öelda, kui väga siis vajatakse ühendust Tartuga ja sealtkaudu ka Tallinnaga, kuid loogiliselt võttes peaks see suund olema üpriski elementaarne. Oma osa on asjal muidugi piletihindades, sest "mahevariant" annab paljudele kokkuvõttes (kuus, aastas) päris suure kokkuhoiu. Kuid usun, et korralik ühistransport kutsuks ikkagi rohkem sõitma ja muidugi oleks kasuks maakondliku transporti tasuta tegemine. Kui saad Tartusse ikkagi tasuta, on see juba kõva sõna.
    Ja eriti oluline, et saaks Tartusse sõites valida bussi- ja rongijaama vahel, nii kuidas rohkem parajasti vaja.

    Plakatite ja reklaamide puhul pean silmas seda, et PEALE eesti keele on vaja ka inglise keelt, vähemalt suure osa ürituste jm puhul. Kasvõi vähemas kirjas. Võimalusel ka kohalike suunaviitade jm puhul. Välismaalasi on meil palju ja aina rohkem saab olema ning turismis peame me püüdma KA välismaalasele kõvasti mõtlema ja temast hoolima. Hoolimise väljendiks ongi ühe asjana talle parima pakkumine. Küllap paljud meistki teatud välisriikides hädas olnud, kui keeli ei mõista!? Või mis arvad? Internetist ja infopunktidest on vähe kasu. Ja kui kõrvuti kaks keelt, siis ei unusta vast keegi meie noortest oma keelt seetõttu.
    Kuigi need väljendid, mida välja tõid, on vahvad. Iseasi jah, kas ka head. Samas on ülicool jm sellised väljendid ikka olemas, sest nii tundub olema lahe ja äge. Oled nagu natuk etgija siis....

    VastaKustuta
  3. Valgast Tartusse sõidab kaks rongi. Elementaarsetes (E-R ja L-P) lühendites võiks transpordiküsimuste üle arutleja ikka rohkem "kodus" olla ;)

    VastaKustuta
  4. Vabandan.. RIIGA!

    VastaKustuta
  5. Tänud!

    Kui vaatad pilti, siis ülevalt paistva sõiduplaani juures ei leia ma kuskilt märget, milline rong ja millistel päevadel sõidab!? Kas Sa leiad? On küll selgitus, mida tähendab T ja LP, aga väikses raamistikus oleval sõiduplaanil pole ei rongi numbrit ega ka mitte nädalapäevi!? Nii et selle järgi võiks arvata, et ühes suunas ikkagi 3 rongi päevas!?

    Ehk siis lihtsalt ebakorrektne info!

    VastaKustuta