pühapäev, 19. november 2017

Eestlane ja mets.


Olen metsa alati armastanud. Üks ilusamaid hetki oli aga alles eile, Viimsis. Kuidas on mets suutnud ennast elus hoida sellisel klindiastangul? Ja kuidas nähakse juurtega vaeva, et end kinni hoida?
Ja nii on tegelikult igas metsas Eestimaal. Kuskil on parem muld ja kasvuruumi, kuskil "läheb" mets aga rappa jne. Kui hea tunne aga on vaadata raiesmikke ja palgivirnasid, kui neid aina rohkem? Kirjutage oma lugu ja saatke ka pilte.
Aitäh!




Kes näeb metsas vaid palki, kes aga palju rohkemat, pärimuskultuuriga seotuni välja.Mets on toitja ja varjupaik, kodumaterjal ja palju muud. Nii on läbi aegade kasutusel vaigutamine, mille puhul on vahel vist kaheldud, kas see ikka on loodussõbralik lähenemine, kuid samas, see puudutav ju väga väikese osa puudest?



Vaigutamisest:







Fotod: Urmas Ojango.









Elan metsas, mets on minu jaoks Kõik, kogu hingamine ja olemine. Kevadel ja suvel võtan vastu külaisi, külastajaid, tutvustan Eesti omausku, metsa ja loodusega seotud rahvapärimust, mis on hiis, väekoht, pühakoht jms. Varun ja kasutan taimi, marju, seeni. Talvel nõustan rohkem interneti teel, valmistan looduslikest materjalidest ehteid, talismane, ravivahendeid. Hoian elus Eesti pärimuskultuuri, et eestlased kui metsarahvas jääksid püsima.

Fotod ja tekst: Vaike Martin

Vaike pildid annavad märkamatult aimu, et mets ei ole lihtsalt mets, vaid ta hingab ja elab koos ümbritsevaga või hoopis sellega, mis tema "põues" peidus.




Pildid Vändra metsadest ja Mukri rabast

Fotod: Tiit Lilloja.



Torm!
Torm on võimsam kui inimene, võib ühe ööpäevaga langetada puid rohkem kui kogu metsatööstus pika aja jooksul. Ometi on seegi osa loodusest ja elust meie kõrval. Ning tormimurdu süvendab ka ulatuslik metsaraie tugevamini.








Priit Retsep.



Inimene ja mets.

Foto: Merike Veidental.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar