esmaspäev, 25. detsember 2017

Mööda Angerja poolkraavi.


Järlepa järvest väljavoolav kraav suubub Angerja jõkke. Kunagi sai siin talvel havipurakaid ja linaskeid välja tõmmatud, kui järv ummuksile jäi








Kolasin mööda kraaviäärt Pahkla poole. Siin on nii raba kui metsa.







Ja kopra tegutsemisjälgi leiab siin ka.










Teisel pool kraavi varjab võsa aga raba ära.














Mõnest "august" näeb aga siiski ka raba teisel pool.



Aga kas Eesti Energia vana liini ära koristada ei kavatsegi?









kolmapäev, 6. detsember 2017

"Eesti Looduse" detsembrinumber


"Eesti Loodust" on ääretult meeldiv ja hariv lugeda. Esimene looke, mis silma torkas, oli Fred Jüssist. Mehest, kes on eestlane kõige ehedamas, looduslikus mõttes. Tema jutt on see, mis peaks meid kõiki mõtlema panema. Kas aga paneb? Üks tema ütlusi:

Fred on mees, kes peaks olema igale eestlasele eekujuks, pole isegi vahet, kes mõistab teda rohkem või vähem, aga mittemõistjaid ei tohiks olla. Fred Jüssi, kes äsja pälvis Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna, rääkis 2015. aastal ühes loos, tuues näiteks, kui soomlased küsisid, kas ta on mõjutanud ka Eesti riigielu, et 
".... Hakkasin mõtlema, et paljud täiskasvanud või kõrgetel ametikohtadel inimesed on öelnud, et mu tekstid või pildikesed on nende mõtlemist muutnud. Kui niisugune mees istub praegu Riigikogus või kõrgel postil hierarhiapüramiidis ja tal on kunagi lapsena loetust või kogetust jäänud SETE, siis kui sinna tiigipõhja vits torgata, VÕIB sealt hakata MULLE tõusma. See on moraalne kapital, mille inimesed elu jooksul koguvad. Selle tõeline tähendus võib end ilmutada väga palju hiljem."

Kahjuks vist vähe, sest viimaste aastate rünnakud Eesti keskkonna vastu on hullema mõjuga kui omaaegne fosforiidisõda. See tähendab see, mis tollal võiinuks juhtuda, on köömes tänase päeva kõrval.

pühapäev, 19. november 2017

Eestlane ja mets.


Olen metsa alati armastanud. Üks ilusamaid hetki oli aga alles eile, Viimsis. Kuidas on mets suutnud ennast elus hoida sellisel klindiastangul? Ja kuidas nähakse juurtega vaeva, et end kinni hoida?
Ja nii on tegelikult igas metsas Eestimaal. Kuskil on parem muld ja kasvuruumi, kuskil "läheb" mets aga rappa jne. Kui hea tunne aga on vaadata raiesmikke ja palgivirnasid, kui neid aina rohkem? Kirjutage oma lugu ja saatke ka pilte.
Aitäh!




Kes näeb metsas vaid palki, kes aga palju rohkemat, pärimuskultuuriga seotuni välja.Mets on toitja ja varjupaik, kodumaterjal ja palju muud. Nii on läbi aegade kasutusel vaigutamine, mille puhul on vahel vist kaheldud, kas see ikka on loodussõbralik lähenemine, kuid samas, see puudutav ju väga väikese osa puudest?



Vaigutamisest:







Fotod: Urmas Ojango.









Elan metsas, mets on minu jaoks Kõik, kogu hingamine ja olemine. Kevadel ja suvel võtan vastu külaisi, külastajaid, tutvustan Eesti omausku, metsa ja loodusega seotud rahvapärimust, mis on hiis, väekoht, pühakoht jms. Varun ja kasutan taimi, marju, seeni. Talvel nõustan rohkem interneti teel, valmistan looduslikest materjalidest ehteid, talismane, ravivahendeid. Hoian elus Eesti pärimuskultuuri, et eestlased kui metsarahvas jääksid püsima.

Fotod ja tekst: Vaike Martin

Vaike pildid annavad märkamatult aimu, et mets ei ole lihtsalt mets, vaid ta hingab ja elab koos ümbritsevaga või hoopis sellega, mis tema "põues" peidus.




Pildid Vändra metsadest ja Mukri rabast

Fotod: Tiit Lilloja.



Torm!
Torm on võimsam kui inimene, võib ühe ööpäevaga langetada puid rohkem kui kogu metsatööstus pika aja jooksul. Ometi on seegi osa loodusest ja elust meie kõrval. Ning tormimurdu süvendab ka ulatuslik metsaraie tugevamini.








Priit Retsep.



Inimene ja mets.

Foto: Merike Veidental.